Täiskasvanute unehäirete esmane diagnostika
Primary diagnosis of sleep disorders in adults
Ano de publicação: 2019
Sleep disorders are extremely common in the population. There are no exact data on the prevalence of sleep disorders in Estonia. In Western Europe, according to a cross-sectional study among people older than 15 years, 31% of people have sleep disorders. Half of the people with sleep disorder complaints have not done anything to relieve them, nor have they consulted a doctor (1). Sleep disorders are thus an underdiagnosed clinical problem. Undiagnosed and untreated chronic sleep disorders increase the risk of hypertension, diabetes, myocardial infarction and cerebral infarction, as well as the risk of traffic and occupational accidents. Sleep disorders negatively affect work productivity as well as social and family relationships (2). AASM estimates (3) that timely diagnosis and treatment of sleep apnea alone would save the health care system billions of dollars annually.
Sleep medicine is a multidisciplinary field. Sleep disorders often co-occur with psychiatric, cardiovascular, neurological, pulmonological and otorhinolaryngological diseases. Doctors of various specialties and representatives of medicine-related specialties come into contact with patients with sleep disorders on a daily basis. By diagnosing sleep disorders in a timely and correct manner, appropriate interventions can be implemented, the aim of which is to improve the patient's quality of life and work and traffic safety, and reduce healthcare costs.
The Estonian Sleep Medicine Society was founded in 2005. From the beginning, the society's goals have been to educate the medical profession, the public, and legislators in the field of diagnosis and treatment of sleep disorders. Evidence-based diagnostic guidelines for sleep disorders have not been prepared for primary health care workers in Estonia before, this guide is the first. Several specialized sleep centers operate in Estonia, where complex diagnostics and treatment of sleep disorders are carried out. For health care organizational reasons, in many cases the cost of sleep studies is borne by the patient. However, a more comprehensive differential diagnosis of sleep disorders is usually beyond the competence and capability of primary care medicine.
This guide provides recommendations for the diagnosis of sleep disorders in primary care with accessible and feasible methods that almost do not involve instrumental diagnostics.
Sleep disorders are mostly indicated by subjective sleep complaints. Diagnosis of sleep disorders at primary level therefore involves the use of several evidence-based questionnaires. This guide does not cover the prevention or treatment of sleep disorders. The algorithms contain recommendations for each sleep disorder, in which case the patient should be referred to a specialist dealing with sleep disorders (see Appendix 1).
Sleep disorders are overlooked because of nonspecific daytime (eg, fatigue, cognitive difficulties) and nighttime (eg, snoring) symptoms. Also, sleep disorders are often overshadowed by accompanying psychiatric and physical illnesses.
et|Unehäireid esineb elanikkonnas äärmiselt sageli. Täpsed andmed unehäirete levimuse kohta Eestis puuduvad. Lääne-Euroopas on vanemate kui 15-aastaste seas tehtud läbilõikelise uuringu kohaselt unehäired 31% inimestel. Pooled unehäire kaebusega inimestest ei ole nende leevendamiseks midagi ette võtnud ega ka arstile pöördunud (1). Unehäired on seega aladiagnoositud kliiniline probleem. Avastamata ja ravimata kroonilised unehäired suurendavad hüpertooniatõve, diabeedi, müokardi infarkti ja ajuinfarkti riski ning liiklus- ja tööõnnetuste riski. Unehäired mõjutavad negatiivselt nii tööviljakust kui ka sotsiaalseid- ja peresuhteid (2). AASM-i hinnangul (3) annaksid ainuüksi une-apnoe õigeaegne diagnostika ja ravi tervishoiusüsteemile miljarditesse dollaritesse ulatuva kokkuhoiu aastas.
Unemeditsiin on multidistsiplinaarne valdkond. Unehäired esinevad sageli koos psühhiaatriliste, südame-veresoonkonna, neuroloogiliste, pulmonoloogiliste ja kõrva-nina-kurgu haigustega. Unehäiretega patsientidega puutuvad igapäevaselt kokku erinevate erialade arstid ja meditsiiniga seotud erialade esindajad. Diagnoosides unehäireid õigeaegselt ja korrektselt, saab rakendada asjakohaseid sekkumisi, mille eesmärk on patsiendi elukvaliteedi ja töö- ning liiklusohutuse paranemine ja vähenenud tervishoiukulutused.
Eesti Unemeditsiini Selts loodi 2005. aastal. Algusest peale on seltsi eesmärkide hulka kuulunud arstkonna, avalikkuse ja seadusandjate harimine unehäirete diagnostika ja ravi valdkonnas. Eestis pole varem esmatasandi tervishoiutöötajate jaoks unehäirete tõenduspõhise diagnostika juhiseid koostatud, käesolev juhend on esimene. Eestis tegutseb mitmeid spetsialiseerunud unekeskusi, kus tehakse kompleksset unehäirete diagnostikat ja ravi. Tervishoiukorralduslikel põhjustel jääb paljudel juhtudel uneuuringute tasu patsiendi kanda. Esmatasandi meditsiini kompetentsist ja võimekusest jääb aga unehäirete põhjalikum diferentsiaaldiagnostika nii või teisiti enamasti välja.
See juhend annab soovitused unehäirete diagnoosimiseks esmatasandile kättesaadavate ja teostatavate meetoditega, mis peaaegu ei hõlma instrumentaaldiagnostikat.
Unehäiretele viitavad enamasti subjektiivsed unekaebused. Unehäirete diagnostika esmatasandil hõlmab seetõttu mitmete tõenduspõhiste küsimustike kasutamist. Antud juhendis ei ole käsitletud unehäirete ennetust ega ravi. Algoritmides on iga unehäire kohta kirja pandud soovitused, mis olukorras tuleb patsient suunata unehäiretega tegeleva spetsialisti juurde (vt Lisa 1).
Unehäired jäävad tähelepanuta mittespetsiifiliste päevaste (nt väsimus, kognitiivsed raskused) ja öiste (nt norskamine) sümptomite tõttu. Samuti jäävad unehäired sageli kaasuvate psühhiaatriliste ja kehaliste haiguste varju.