Täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil
Management of hypertension in adults in primary care
Ano de publicação: 2019
Hypertension is the most common disease in the world, affecting more than a billion people, and the leading cause of death and disability (Williams 2018).
In Estonia as well, cardiovascular diseases, including hypertension with complications, rank first among the causes of morbidity and death. High blood pressure is a significant risk factor for stroke, myocardial infarction, heart failure, kidney damage, cognitive impairment, and premature death. At the same time, high blood pressure is one of the most important influenceable risk factors in the prevention of cardiovascular diseases. According to the Estonian Health Insurance Fund, patients with high blood pressure make up 24% of all persons insured in Estonia, and it is estimated that more than 60% of the elderly have elevated blood pressure (Saks 2003). With early detection of hypertension and effective non-pharmacological and pharmacological treatment, it is possible to significantly reduce the incidence of complications. This ensures patients' ability to work, maintaining quality of life and saving healthcare costs. Research results from different countries show that with treatment only 15-60% of patients with hypertension achieve blood pressure targets (Williams 2018). Primary care professionals play an important role in the diagnosis, treatment and monitoring of hypertension. The clinical audit commissioned by the Estonian Health Insurance Fund "Treatment of high blood pressure in adults at the primary level" (Rätsep 2018) revealed that compared to the results of the 2013 audit, the accuracy of primary diagnosis of high blood pressure had improved significantly in 2016.
et|Hüpertensioon on maailma kõige sagedam haigus, mida põeb üle miljardi inimese ning mis põhjustab kõige enam surmajuhte ja invaliidistumist (Williams 2018).
Ka Eestis on südame-veresoonkonnahaigused, sh hüpertensioon koos tüsistustega haigestumuse ja surmapõhjuste hulgas esikohal. Kõrge vererõhk on insuldi, müokardiinfarkti, südamepuudulikkuse, neerukahjustuse, kognitiivsete häirete ja enneaegse surma oluline riskitegur. Samas on kõrgenenud vererõhk üks olulisemaid mõjutatavaid riskitegureid südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel. Eesti Haigekassa andmeil moodustavad kõrgvererõhktõvega patsiendid 24% kõigist Eesti ravikindlustatud isikutest ja hinnanguliselt enam kui 60% eakate vererõhk on kõrgenenud (Saks 2003). Hüpertensiooni varase avastamise ning tõhusa mittefarmakoloogilise ja farmakoloogilise raviga on võimalik tüsistuste esinemissagedust oluliselt vähendada. See tagab patsientide töövõime, elukvaliteedi säilimise ja tervishoiukulude kokkuhoiu. Eri riikide uuringutulemused näitavad, et raviga on kõrgvererõhktõvega patsientide vererõhu eesmärkväärtused saavutatud vaid 15–60% juhtude puhul (Williams 2018). Esmatasandi tervishoiutöötajatel on kõrgvererõhktõve diagnoosimisel, ravi määramisel ja jälgimisel oluline roll. Eesti Haigekassa tellitud kliinilisest auditist „Täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil“ (Rätsep 2018) selgus, et 2013. aasta auditi tulemustega võrreldes oli 2016. aastal kõrgvererõhktõve esmase diagnoosimise täpsus oluliselt paranenud.