BIGG

Kroonilise südamepuudulikkusega täiskasvanud patsiendi käsitlus esmatasandil
Treatment of an adult patient with chronic heart failure in primary care

Ano de publicação: 2022

In chronic heart failure (CHF), the heart's ability to work effectively decreases - heart failure (CHF) usually develops over a long period of time and is chronic. The number of patients with chronic heart failure is increasing in developed countries. The reason for this is the aging of the population and the rapid development of medicine, which has improved the prognosis of certain heart diseases (eg coronary heart disease, valvular disease, hypertension, atrial fibrillation) and the quality of life of patients. The prevalence of heart failure in Europe is considered to be 1-2% of the population. The frequency of chronic heart failure increases with age, and this clinical syndrome already occurs in ≥ 10% of people over 70 years of age (1). There is no accurate overview of the incidence of heart failure in Estonia, but based on the above calculations, there could be about 30,000 patients with heart failure in Estonia. The long-term prognosis of patients with heart failure is poor: 50% of patients with severe heart failure die within one year (2). Patients' prognosis worsens with each repeated episode of hospitalization. Therefore, it is important to prevent the development of heart failure and, if present, hospitalizations. The main reason for repeated hospitalizations is decompensation of chronic heart failure, the most frequent cause of which is undertreatment, which may be due to both patients' poor compliance with treatment and suboptimal treatment organized by the doctor. Studies have shown that the most undertreated are patients with clinically more severe heart failure, in whom the use of evidence-based drugs has shown the greatest benefit to the clinical cost and prognosis of the syndrome (3). Based on the results of the 2018 audit of the Estonian Health Insurance Fund "Quality of treatment of patients with heart failure", diagnosis of chronic heart failure (including assessment of functional severity) and treatment in Estonia need harmonization (4). Patients with chronic heart failure are mostly diagnosed and treated by family doctors in Estonia. Therefore, it was decided to create a treatment guide that focuses on the treatment of heart failure at the primary level.
et|Kroonilise südamepuudulikkuse (KSP) korral väheneb südame võime efektiivselt töötada – tavaliselt tekib südamepuudulikkus (SP) pika aja jooksul ja kulgeb krooniliselt. Kroonilise südamepuudulikkusega patsientide arv arenenud riikides suureneb. Selle põhjus on elanikkonna vananemine ja meditsiini kiire areng, mis on parandanud teatud südamehaiguste prognoosi (nt südame isheemiatõbi, klapihaigused, hüpertooniatõbi, kodade virvendusarütmia) ja patsientide elumust. Südamepuudulikkuse levimuseks peetakse Euroopas 1–2% elanikkonnast. Vanusega suureneb kroonilise südamepuudulikkuse esinemissagedus ja üle 70-aastastel esineb see kliiniline sündroom juba ≥ 10% (1). Täpne ülevaade südamepuudulikkuse haigestumusest Eestis puudub, kuid eespool toodud arvutustest lähtudes võiks Eestis südamepuudulikkusega patsiente olla umbes 30 000.

Südamepuudulikkusega patsientide pikaajaline prognoos on halb:

50% raske südamepuudulikkusega patsientidest sureb ühe aasta jooksul (2). Patsientide prognoos halveneb iga korduva haiglaravi episoodiga. Seetõttu on oluline ennetada südamepuudulikkuse teket ja selle olemasolul hospitaliseerimisi. Korduvate hospitaliseerimiste peamine põhjus on kroonilise südamepuudulikkuse dekompenseerumine, mille sagedasim põhjus on alaravi, mis võib olla tingitud nii patsientide puudulikust ravisoostumusest kui ka arsti korraldatud suboptimaalsest ravist. Uuringud on näidanud, et kõige enam on alaravitud just kliiniliselt raskema südamepuudulikkusega patsiendid, kelle puhul on tõenduspõhiste ravimite kasutamine näidanud suurimat kasu sündroomi kliinilisele kulule ja prognoosile (3). Eesti Haigekassa 2018. aasta auditi „Südamepuudulikkusega patsientide ravi kvaliteet“ tulemuste põhjal vajavad kroonilise südamepuudulikkuse diagnoosimine (sh funktsionaalse raskusastme hindamine) ja ravi Eestis ühtlustamist (4). Valdavalt diagnoosivad ja ravivad kroonilise südamepuudulikkusega patsiente Eestis perearstid. Seetõttu otsustati luua ravijuhend, mis keskendub südamepuudulikkuse käsitlusele esmatasandil.